Beebiviiplemine – Georg Martin viipleb

Beebid on võimelised meist aru saama juba enne, kui nad on võimelised rääkima. Nii annavad nad näiteks kehakeeles väga selgelt märku mida nad soovivad või ei soovi. Head näited kehakeelest on näiteks pea raputamine või “ta-daa”-lehvitamine.

Aga mis siis oleks, kui annaks beebile veel võimalusi end kehakeeles väljendada? Kas me saaksime omavahel juba varem ja paremini suhelda?

Etteruttavalt – jah! Beebiviiplemine on suurepärane viis õpetada last oma mõtteid ja soove väljendama ja temaga suhelda ka siis, kui tema sõnavara veel hästi limiteeritud on.

Mis asi see beebiviiplemine siis ikkagi on?

Üle maailma on loodud mitmeid erinevaid programme ja süsteeme, mis mõnes kohas on loonud beebidele täiesti oma keele ja mõned kogukonnad on kohandanud kohalikku viipekeelt beebidele võimetekohaseks. Eestis tegutsev beebiviiplemise kogukond on kohandanud Eesti ametliku viipekeele beebidele õpitavaks. Nii on nad välja töötanud mitmete laulude ja tantsudega nii beebide kui ka mudilaste kursused. 2020.aastal alanud eriolukorra tõttu hakkasid nad beebiviiplemise tunde läbi viima ka veebikursustena.

Juunist septembrini osalesin ma Georg Martiniga veebiviiplemises ning septembrist detsembrini osalesin kord nädalas Telliskivis toimuvates beebiviiplemise laulutundides. Minu jaoks veebiviiplemine vajas veidi rohkem enesedistsipliini, kuid samas võisin ma tundides “osaleda” just endale sobival ajal vastava nädala tundi järgi vaadates. Füüsiliselt kohal käies sai Georg Martin ringi askeldada ja uudistada kuni lapsevanemad siis laulsid ja viiplesid.

Kuidas laps need viiped selgeks saab?

Me ju võime laulda ja vehkida, aga laps ronib samal ajal üldse pille ja mänguasju uudistama. Tundub justkui teda see viiplemine ei huvitakski? Mul oli umbes oktoobris tunne, et Georg Martin ei õpigi kunagi viiplema aga noh, vähemalt on tal kord nädalas üks sotsiaalne lauluring, kus teisi lapsi näha. Küll aga siis järsku viimastel tundidel hakkas ta lauludele kaasa viiplema. Käed käisid üles-alla ja ta vaatas oma sõrmi, proovides ka midagi nendega justkui näidata…

Lapsed ajavad tunnis ikka oma asja..

Tundides käimisest olulisem roll on sellel iseseisval tööl, mida tehakse kodus. Lapsega rääkides tuleb luua temaga silmside ja kasutada neid argisemaid viipeid, mis lapsele huvi võivad pakkuda. Kui mõnel on tekkinud küsimus “kas viiplemine pärsib kuidagi kõne arengut?”, siis mina ütleksin, et see hoopis arendab seda. Ma kordan erinevaid fraase rohkem ning loon lapsega silmside. Mitte kunagi ei viiple ma temaga nii, et ma samal ajal ei ütleks seda viibet sõnadega välja. Nii küsin ma temalt mitu korda “Kas sa soovid süüa? Lähme koos sööma?” ja siis veel kinnitan üle “Georg Martin sööb. Nii ilusti paned toitu suhu ja sööd”. Sealjuures siis igal korral kui ma mainin söömist, teen ma söömise viibet.

Esimene viibe, mis Georg Martin 11kuusena selgeks sai, oli “lamp”.

Georg Martini esimene viibe “lamp”

Aastasena tulid tal järjest sellised viiped nagu “raamat” ja “sööma”. Tänaseks viipleb ta ka “veel”, “muusika”, “vanaema” ja mitteametlikus kehakeeles oleme talle kogemata õpetanud näo kuivatamist suud tupsutava liigutusega näitama.

Ja mis see meile siis annab, et ta viibelda oskab?

Hommikul suudab ta ilma mingi probleemita meile selgeks teha, et lamp on vaja põlema panna. Seejärel annab ta meile teada, et ta tahaks tantsida ja selleks on muusikat vaja. Georg Martin annab ka märku, kui ta tahab süüa või hoopis raamatut lugeda. Me saame temast aru ning meil on tema soovidele kohe lihtsam vastu tulla.

Kus saab beebiviiplemist õppida?

Eestis tegeleb sellega Beebiviiplemine OÜ. Võimalik, et kusagil on ka teisi tegijaid, kuid nendest pole mina kuulnud.

Ka on võimalik jälgida erinevaid ingliskeelseid beebiviiplejaid instagramist (ma ei oska ühtegi nimetada, kuid olen kuulnud, et ka nii õpitakse) ja sealt mõned viiped omandada.

Kolmas variant on leiutada kehakeeles märksõnad ise. Küll aga võib siin fantaasia otsa saada ja mõned viiped võivad teineteisele liiga sarnaseks kujuneda. Ka on tegelikult ühtne viipekeel äge kogukonna asi. Kui Jüri ühel koosolekul tule põlema pani, tegi ta harjumusest kaasa lambi viibet. Hiljem tuli üks kolleeg elevusega küsima, kuidas meil beebiviiplemine läheb. Ta oli liigutuse ära tundnud.

Millal hakata lapsega viiplema?

Enne kuuendat elukuud ei ole sellel väga mõtet. Ehk siis umbes 6.-8.elukuu paiku oleks kõige mõistlikum. Küll aga ei tasu viipeid vastu oodata enne 11.-12.elukuud. Mõni andekam hakkab tõesti juba varem viiplema, kuid see on pigem erand.

Kui vähegi aega ja võimalust on, soovitan teilgi viiplemise teekond ette võtta. Isegi kui Georg Martin ei oleks neid viipeid selgeks õppinud, olid need iganädalased laulu-ja tantsutunnid endiselt toredad olnud.

See postitus siin oli minu kogemus ja arusaam beebiviiplemisest. Ekspertide infoga saad end kursis hoida siin. Vaatamata sellele, et ma väga tugevalt viitan vaid ühele beebiviiplemisega tegutsevale ettevõttele, ei ole tegu kuidagi tasulise promo- või reklaampostitusega. Jagan oma kogemust täiesti tasuta ja vabatahtlikult, sest arvan, et sellest võib ka teistele lapsevamematele kasu olla.

One thought on “Beebiviiplemine – Georg Martin viipleb

Leave a Reply

%d bloggers like this: