Näputoitumine – Georg Martin sööb ise!

Umbes 6. elukuust on aeg hakata lastele lisatoitu andma. Kõige levinum variant seda teha on anda püreed. Poed on täis erinevaid purke ja tuubikesi, millest mõnel on isegi vanuseks märitud 4+ kuud. Nii tundub paljudele elementaarne, et lisatoit ongi püreena ja rohkem pole sellele mõelda vaja.

Küll aga on olemas ka teine variant – näputoitumine. Ehk siis lapsele mitte ei söödeta püreesid, vaid laps sööb ise päris toitu oma enda näppudega. Mõlemal toitumisviisil on omad eelised. Meie valisime näputotumise ja Georg Martin pole tänaseks mitte ühtegi püreeampsu saanud.

Kes soovib otsida ingliskeelset materjali, siis näputoitumine on inglise keeles “Baby Led Weaning”. Weaning? Võõrutamine? Aga ma ju ei soovi last rinnapiimast võõrutada?! (vähemalt minul tekkis selline mõte.)
Konks on selles, et weaning Briti inglise keeles tähendab lisatoidu andmist samal ajal kui USA inglise keeles tähendab weaning tõepoolest rinnapiimast võõrutamist. Väljend Baby Led Weaning (BLW) on pärit Suurbritanniast ning tähendab lisatoidu andmist beebi juhtimisel. Allikas

Inglise keeles on ka tabav ütlus – Food before one is just for fun! Ma ei tea, kuidas seda eestikeeles nii tabavalt öelda saaks… Kui keegi kuidagi tabavalt selle tõlgib, andke märku, võtame kasutusele! Aga lause ise tähendab siis seda, et enne esimest eluaastat on ikkagi põhiliseks toiduks piim (olgu see siis rinnapiim [RP] või rinnapiimaasendaja [RPA]). Ka WHO ütleb, et esimesed 6 kuud peaks beebi toituma üksnes piimast, alates 6. elukuust, kui suureneb ka beebi energiavajadus (nad muutuvad nii aktiivseteks!), peaks hakkama andma lisatoitu ning teise eluaasta jooksul on imetamine nö lisaenergia rollis kuni laps päriselt kogu energia tavatoidust kätte saab.

Ehk siis, kui lähtume endiselt lausest, et toit enne esimest eluaastat on lihtsalt katsetamiseks ja õppimiseks ning põhiliseks toiduks on endiselt piim, kaob ära surve ise jälgida koguseid – las ta teeb seda ise! Kogu näputoitumise eesmärk ongi õpetada last ise sööma ja oma toidu tarbimist (sh koguseid) reguleerima. Vähehaaval uusi toite ja maitseid lisades peaks teise eluaasta jooksul laps jõudma samasuguse toidulauani, nagu seda on täiskasvanul. Suurem osa lastest on selleks suutelised juba esimeseks eluaastaks (WHO).

Miks valida püreede asemel näputoitumine?

• Ta paneb uue toidutüki suhu siis, kui ta on eelmisega lõpetanud ja tunneb, et tahab veel. Nii ei ründa kannatamatu lapsevanem teda järjest uute lusikate ja ehk isegi “põrisevate lennukitega”, et saaks kiiresti lapse toidetud ja siis ehk ise ka süüa.. Kuna kõike muud kontrollimegi ju meie vanematena – millal ta on voodis, millal saab mängida, millal õue, millal tuppa, millal sülle ja millal vanni, on beebil endal kontroll väga väheste asjade üle. Söömine saab olla üks nendest asjadest, mille üle on beebil endal kontroll.
  Georg Martin jääb vahepeal keset söömist unistama. Vaatab aknast välja, endal kurgitükk poolenisti veel suust väljas ja mõlemas käes uus tükk ootel. Ta vaatab ja mõtleb omi mõtteid, kuni mingihetk otsustab, et on aeg edasi süüa. Tal on see võimalus ja aeg ning minul ei juhtu sellest mitte midagi. Mina saan samal ajal KAHE KÄEGA (siiski +nuga ja kahvel) süüa ning kui olen söömise lõpetanud, joon kohvi ning imestan, kui asjalik ja tubli mu väike näputoituja on.
• Ta õpib tundma erinevaid lõhnu, maitseid ja tekstuure. Ta katsub ja pigistab ja sikutab ja hõõrub seda aurutatud brokkolit mööda nägu ja juukseid kuni lõpuks jõuab see õisik suhu. Ta nätsutab ja lutsutab kuni igemed on saanud hakkama oma ülesandega ja tal on sellest suurest õisikust suus vaid üks tükike. See liigub mööda suud ringi ja ta õpib tundma seda tekstuuri. Seda sama saab ta teha paprikaga, apelsiniga, sepikuga, kurgiga! Need kõik on erineva tekstuuriga ja pakuvad nii palju uusi elamusi! Paraku harjudes püreedega võivad uued tekstuurid hiljem lisandudes olla niivõrd harjumatud, et toitu ei tõrjuta mitte isegi maitse vaid tekstuuri pärast.
• Väiksem oht ülekaalulisusele. Last ei toideta üle vaid ta õpib ise enda täiskõhutunnet reguleerima ning lõpetab söömise siis, kui tal on kõht täis.

Mida siis näputoidulised söövad?

Lühike vastus on, et sama, mida ülejäänud pere. Küll aga tuleb jälgida mõningaid olulisi reegleid:
1. Jälgi, et mitte üheski toidus ei oleks mett! Mees võib esineda bakter, mis põhjustab tugevat mürgistust ehk botulismi. Imiku seedesüsteem ei saa selle bakteriga veel hakkama. See bakter ei hävine ka kuumtöötlemisel, seega jälgi, et ka üheski kastmes või muus töödeldud toidus ei oleks koostisosana sees mett!
2. Väldi soola ja suhkurt! Soola ja suhkru liigne tarbimine varases eas võib kaasa tuua hilisemaid terviseriske. Kui annad beebile näiteks hommikul sepikut (kus juba koostises on veidi soola), siis terve ülejäänud päeva jooksul ära anna ühtegi teist soolaga toodet. Soola soovituslik annus on kuni 1mg/päevas, mis on väga väike kogus. Seega kui ma annan talle hommikusöögi kõrvale ka juustutükikese, siis ma terve päeva jooksul rohkem ühtegi soolaga toitu talle ei anna.
3. Lõika toidud sobivateks tükkideks! Juurviljad võiksid olla sõrmesuuruste kangidena (kurk võib olla toorelt, porgand/bataat ahjus või aurutatult), suured asjad, kust ta võiks ise tükke ampsata (suur maasikas/virsik…), võid anda kätte tervelt. Väikesed ümarad asjad, mis potentsiaalselt kurku sattumisel blokeeriksid terve hingetoru, lõika sektoriteks! (mustikad/herned…)
4. Kõrvale võib juua vett. Meie veel Georg Martinile vett andnud ei ole, kuid väikeses koguses vett on tahket toitu tarbivale beebile lubatud. Ära anna mahla või smuutit, sest need on kiired kõhutäitjad ning võtavad seetõttu ära isu piima järele, mis on siiski lapsele beebieas kõige vajalikum!

Kui meie sööme praemuna ja kodujuustu, siis anname Georg Martinile maitsestamata praemuna (piklike viilukestena) ja kooritud kurgikange, et ta saaks süüa enam vähem sama, mida meiegi. Lehmapiimatooteid alguses väga ei soovitata seega kodujuustu ma talle ei anna. Küll aga kui me oleme laisad ja tellime pitsa, siis Georg Martinile anname ikka juurikaid, kamapalle, apelsini, või midagi muud talle sobivat. See on see mida meie teeme. Tugevalt soovitatakse lapsele siiski anda alati sama, mida ülejäänud pere sööb ning beebi vajaduse järgi kohandatakse enda toidulaud veidi tervislikumaks, kuid me vahel ikka tahame pitsat ja burksi ning pojale me neid veel anda ei taha.

Kas näputoitumisega suureneb ka lämbumise risk?

Imikute esmaabi tuleb kõikidel lapsevanematel selgeks teha niikuinii! Lämbumisoht ei peitu ainult porganditükis või hernes! Beebid kogevad maailma suuresti läbi maitsemeele ja nii võib mõni hetk talle suhu sattuda midagi muud ja selle eest ei ole keegi kaitstud! Seega kui Sa oled väikelapse ema ja veel ei ole end esmaabiga kurssi viinud, siis tee seda esimesel võimalusel! Uuri kas lähimad haiglad pakuvad koolitusi ja loenguid, või vaata õppevideoid internetist!

2018. aastal läbi viidud uuringus esines lämbumist:
– Ainult näputoidul olevatel beebidel: 11,9%
– Nii näpuoidul kui püreetoidul olevatel beebidel: 15,5%
– Ainult püreed söövatel beebidel: 11,6%
Uuringus toetuti ainult lapsevanemate andmetele, seega ei saa kindel olla, kas tegu oli päriselt lämbumise või intensiivsema toidu välja köhimisega.
Ehk siis suuri erinevusi ei ole. Kui sellest uuringust mingeid järeldusi teha, siis ma soovitaks jääda truuks kas püreele või näputoidule, ja võimalusel pigem neid mitte kombineerida.

Kas näputoitumisega saab ikka kõhu täis?

2012. aasta uuringus võrreldi näputoidul ja püreetoidul üles kasvanud laste kehamassiindekseid ning leiti, et näputoidubeebidel oli madalam kehamassiindeks ning püreetoidubeebidel oli suurem kalduvus ülekaalulisusele.
Kõhu saab laps ikka täis, eriti kuna enne esimest eluaastat on ju põhiliseks toiduks siiski piim. Näputoiduga läheb lihtsalt natukene aega, et laps õiged trikid ja peenmotoorika paika saaks ja seejärel sööb ta usinalt nii naga jaksab.
Sama uuring toob ka välja, et näputoidubeebid eelistasid rohkem tervislikke süsivesikuid samal ajal kui püreebeebid eelistasid magusaid toite.

Üks teine 2015. aasta uuring uuris näputoidu seost ülekaalulisusega ning leidis samuti, et püreetoidulistel on suurem oht ülekaalulisusele, kui näputoidulistel. Näputoidulistest 63-st 3 olid alakaalulised ning grupis polnud ühtegi ülekaalulist samal ajal kui püreetoidulistel 63-st lapsest 8 olid ülekaalulised ning alakaalulisi grupis ei olnud.

Seega ma ütleks et kõhu saab täis, sealjuures üle söömata. Püreedega toites on suurem oht lapsi üle toita.

Kuidas näputoitumine mõjutab maitseeelistusi?

Kuna näputoitumisel pakutakse just koduseid toite, on olemas oht, et lapsele pakutakse ka suhkru ja soolaga toite. See mõjutab tugevalt nii lapse maitseeelistusi kui ka tervist. Püreedes liigset soola ega suhkrut ei ole, seega seda ohtu seal ei ole. (uuring)
Seega näputoitumisel ja koduste toitude pakkumisel panna lapsele toit enne maitsestamist kõrvale. Nii pisikestele ei ole sool ega suhkur head.
Ma ei leidnud hetkel ühtegi uuringut selle kohta, kui valivad on erinevad grupid hiljem beebieast väljudes, kuid nii palju kui ma olen kokku puutunud suuremate lastega ja teades, kes on söönud püreesid ning kes näputoitu, on mulle jäänud küll mulje, et näputoidubeebid ei ole toidu suhtes nii valivad ja pirtsutavad vähem. Kindlasti pole see reegel ning on ka palju püreetoidu taustaga häid sööjaid, aga sellise väikse tähelepaneku olen ma oma vaatlustes teinud.

Meie igapäevane elu on tänu Georg Martini toitumisharjumustele palju lihtsam. Mitte kumbki meist ei pea lusikaga last toitma, vaid me saame kõik süüa samal ajal. Kolmekesi. Ühe laua ääres. Tahket toitu peavad lapsed varem või hiljem niikuinii sööma hakkama. Me pigem alustame sellega praegu, kui tema okserefleks on palju tugevam ja ta oskab end tänu sellele lämbumise eest paremini kaitsta, kui poole aasta pärast. Meil on niimoodi lihtsam ja ka Georg Martinil tundub olevat lõbus.