Georg Martin sai paar päeva tagasi ühe aasta vanuseks. Mitmed lastetud sõbrad on küsinud – mida üks aastane laps teeb või ei tee. Georg Martini näitel kirjutan sellest, mida üks aastane laps oskab või ei oska. Siinkohal tuletan igaks juhuks meelde, et iga laps on erinev ning Georg Martin kindlasti ei ole eeskuju, kelle järgi kõik teised lapsed joonduma peaksid.
Kas ta kõnnib?
Jah, Georg Martin kõnnib. Kõik üheaastased ei kõnni ja see on okei. Kõndimisel on ka mitu erinevat taset. Mõni laps kõnnib toe najal, teine vajab tuge vaid püsti tulemiseks. Mõni laps ei vaja üldse tuge ja suudab end püsti ajada ka kükkasendist. Vahe on ka selles, kas laps suudab end ise pidurdada.
Alguses Georg Martin ei osanud peatuda. Nii tegi ta oma samme seni kuni pikali kukkus või takistus ette tuli. Tänaseks suudab Georg Martin ennast ise püsti ajada, ise pidurdada ja suunda muuta.
Kas ta räägib?
On üheaastaseid, kes ei ütle veel mitte midagi ning on aastaseid, kelle sõnavaras on juba üle kümne sõna.
Georg Martin ütleb “Aitäh”. Kui mind silmapiiril ei ole oskab ta väidetavalt karjuda “eemmmeeee”. Autosid nähes või autodega mängides ütleb ta “brrrrrr”. Rohkem sõnu ta ise ei ütle.
Küll aga suhtleb ta meiega kehakeeles. Näiteks oskab ta viibelda sõna “lamp”. Vaikselt hakkab vist ka viibe “sööma” selgeks saama. Siin on üks näide:
Lisaks saab ta aru, mida meie talle räägime. Kui ütleme, et nüüd läheme sööma, läheb ta ise õigesse kohta. Ta tõuseb püsti, kõnnib söögitoolini ja siis küsib kas minu või Jüri sülle ning sealt kallutab end kohe söögitooli poole. Kui ta on söömisega lõpetanud, annab ta ka sellest märku ning sama lugu on ka vanniga.
Mida ta sööb?
Söömise teema on väga individuaalne. Mitmed hakkavad aastaseid lapsi püreedelt kodutoidule harjutama. Georg Martin on kuue kuu vanusest alates ise söönud. Tänaseks sööb ta ise lusikaga putru.
Veel 10kuune Georg Martin lagastas igale poole, kuid täna on ta juba puhtam sööja. Vahepeal on toitu maas aga vahepeal ei ole enam üldse. Kes nüüd püreetoidult tavatoidule läheb, tahab ehk lugeda ka koristusnippide kohta.
Sööb ta sama toitu, mida meiegi. Meie toidus lihtsalt pole valget suhkurt ja on väga vähe soola. Tasapisi võib nüüd ka soola kogust toidus suurendada.
Mida ta veel põnevat teeb?
Georg Martin oskab näidata, kus asuvad nina, silmad, suu, keel, kõrvad ja naba. Ta oskab väikese abiga ladumistorni ehitada ja talle väga meeldib raamatuid lehitseda. Ta ronib ise tugitoolile ja diivianile. Selleks oleme me talle toetavad padjad pannud. Mängu käigus aitab ta klotse kasti tagasi ka panna ja siis paneb kastile kaane ka ilusti peale. Seda kõike muidugi selleks, et viie sekundi pärast see kast tagurpidi keerata, aga asi seegi!
Tundub veidi uskumatu, et aasta tagasi oli ta väike pamp, kes lihtsalt sõi ja magas. Tänaseks on tegu väga asjaliku pisikese poisiga. Kõlab küll nagu klišee, kuid see aasta on tõesti läinud väga kiiresti!
Keiti.blog 