Päev, mil ma sain teada, et olen rase

Meile meeldib naljatledes öelda, et Jüri teadis mu rasedusest juba enne mind. Ta väidab, et ma käitusin väga teistmoodi ning ei olnud enam mina ise. Minnes apteeki vitamiine ostma oli Jüri see, kes suunas mind ka rasedustesti ostma. 

Paljud on küsinud, mida siis see teistmoodi käitumine tähendab ja ma ise oskan välja tuua ühe intsidendi. 

Meil oli telefonikõne, mis hõlmas tolmuimeja vedamist ühest kohast teise. Ilma autota.
Ma ütlesin, et ma võin seda ise teha, aga mul on ka sülearvuti kott ja seljakott. Jüri ütles “Ma siis toon pärast ise” mida mina tõlkisin: -> mina pean selle sealt ära tooma.
Teel koju olin ma nii pahane, et mina seda tassima pean. Siis lootsin, et äkki Jüri jalutab mulle vastu, ning aitab seda tolmuimejat vedada. Siis nägin eemalt ühte meesterahvast, kes tundus olevat Jüri ja siis ma ei tahtnud, et see oleks Jüri. Tahtsin tõestada, et ma saan ise selle tolmuimejaga hakkama. Siis selgus, et see ei olnudki Jüri ning ma olin nii pahane, et see polnudki tema.. Miks Jüri mulle küll appi ei tule?!?

Siis ma jõudsin nuttes koju, ütlesin Jürile, et ma ei taha temaga rääkida, ning lukustasin end magamistuppa. Paar hetke asjade üle järele mõeldes ei saanud ma üldse aru, miks ma nutsin ja hakkasin siis nutma sellepärast, et ma ei saanud aru, mis mul viga oli.. Läksin vabandama ja kurtsin, et praegu ma millegipärast olen lihtsalt selline ja ma ei oska midagi sinna parata…

Jüri vaatenurgast oli meil kõigepealt tavaline telefonikõne ning ca 10 minutit hiljem jõudis koju nuttev naine, kes oli tema peale pahane. 

Kui keegi teist loeb seda ja mõtleb “Heh, iga kuu sama trall”, siis mina tavaliselt nii tugevalt asjadele üle ei ole reageerinud. Seetõttu oli see juhtum (ja veel mõned reaktsioonid) eriti kummalised. 

Kirjutadest postitust “mida ma rasedana googeldasin” vaatasin päriselt üle oma google ajaloo ning 4.aprilli hommiku otsingu märksõnad tuletasid mulle värskelt meelde esimesed emotsioonid. 

Niisiis. Ma olin ostnud rasedustesti. 4.aprilli hommikul kell 7 tegin ma rasedustesti ning esimest korda elus nägin sellel kahte triipu. 

Kuidas käitud? Ma polnud kunagi varem rase olnud…

7:03 googeldasin “Naistenõuandla”. Jõudes järeldusele, et sinna on pikad ooteajad ja samaks päevaks ei olnud lootustki aega saada, googeldasin “Noortekabinet” – kuni 26aastased (k.a.) saavad ka noortekabinetis käia ning seal on üldjuhul lühemad järjekorrad. 7:07 olin endale juba samaks lõunaks arsti aja broneerinud. 
7:14 googeldasin “Rasedus ja sünnituspuhkus” 
7:17 googeldasin “Rasedus ja toitumine”
7:25 googeldasin “Millal teatada rasedusest?”
7:36 “Pregnancy first week”
7:42 “Letting him knoe of pregnancy”
(selgelt oli värin sees)
7:43 “Letting him know of pregnancy” 
Sealt sattusin youtube lainele ja vaatasin mitmeid erinevaid videosid ning tegin väikese powernapi. 

8:43 ärkasin ning googeldasin “Do babies sleep in womb”
9:17 googeldasin “Calculate date of birth”

Rohkem ma ei osanudki midagi teha… Ma ei soovinud Jürile kohe samal hommikul rääkida, sest ta oli juba läinud tööle ning teda ootas ees ka üks tähtis intervjuu. Lisaks on mul tunne, et tegu võiks olla näost näkku vestlusega, mitte telefonikõnega. Seega õhtuni oli mul veel aega üksi neis mõtteis marineeruda ja 13:40 toimuvat arsti aega oodata.

9:52 mõtlesin Jürile videona jäädvustada oma esimesed emotsioonid ja mõtted. Sellest ei tulnud midagi välja.. 

Nii ma siis tegin (proovisin teha) arvutis tööd ning 13:40ks jõudsin arstile. 

Seal tehti mulle ultraheli ning öeldi, et väike mullike tõepoolest emakas on, kuid nädala pärast peaks uuesti üle vaatama, et veenduda, et ta on sinna kenasti pesastunud. 

Peale seda visiiti läksin Ülemistesse ja ostsin pisikesed papud, et nendega õhtul Jüri üllatada. Andsin endale aru, et rasedus ei pruugi püsima jääda (selle eest oli hoiatanud arst ning sellest oli mind informeerinud ka hommikune googeldamine), kuid siiski tundus kõik nii helge ja ilus ja tähistamist väärt. 

Kui Jüri koju jõudis, rääkisime pikalt tema intervjuust ja tema väga korda läinud päevast. Ühel hetkel tõin ma teisest toast pisikese kotikese papude ja rasedustestiga. Kui ma täiesti aus olen, siis ega ma Jüri reaktsioonist palju ei mäleta. Ma mäletan, et ma nutsin palju ning Jüri ei olnud väga üllatunud (tema ju “teadis” juba enne mind). Aga ta oli kergelt “pahane”, et ma nii pikalt tal oma päevast lasin rääkida ja kohe suurest uudisest ei teatanud. Igatahes võtsime seda kui uut reaalsust, mis siis, et selle mõtte päriselt kohale jõudmisega läks veel pikalt aega. 

Mõne aja pärast ühiselt poodi minnes nägime IGAL POOL kärusid ja rasedaid. Igal pool. Varem oli (meie meelest) Kalamajas vaid paar kärutajat, aga neljandast aprillist alates on meil tunne, et vähemalt pooled Kalamajas liiklevatest inimestest on kas käruga või rasedad.