Olen juba ammu aru saanud, et vaatamata sellele, kui ainulaadsed ja erakordsed kõik inimesed on, ei ole mitte keegi oma murede ja mõtetega üksi. Kõik mured ja küsimused, mis minul on, on kellelgi juba olnud ja samade asjade üle jõuavad muretseda veel sajad tuhanded teised. Tänu sellele on võimalik oma muredele lahendusi leida ka googeldades.
Küll aga ei anna abivalmis google meile vastuseid, kui meie mureks on “ma tunnen end ebakindlalt”, “vastuolulist infot on hästi palju ja ma olen segaduses” või “mul on nii palju mõtteid/küsimusi, aga ma ei oska kusagilt pihta hakata”.
Teades, et minust saab ema, oli mul väga palju küsimusi nii googlele, arstidele, tuttavatele, oma elukaaslasele kui ka iseendale. Infot sain ma neilt kõigilt ja lisaks lugesin raamatuid, vaatasin videosid, lugesin blogisid ja foorumeid. Veendusin taaskord, et ma ei ole maailmas esimene sünnitaja ja kindlasti ka mitte viimane. Kõik need küsimused, mis on tekkinud minul, on tekkinud juba varem ka teistel ning tekivad ka tulevikus. Seetõttu olen otsustanud luua selle blogi, et kajastada siin seda, millist infot olen mina läbi töötanud, mida kuulekalt järginud, mida ignoreerinud… Milline info vastas tõele, milline mitte ning mis meie lapsele päriselt lõpuks sobib või mis ei sobinud üldse.
Näiteks sõna “rasedus” googeldatakse Eestis 50-100x päevas.
“Riidest mähkmed” ei ole küll päris igapäevane otsinguteema, kuid mõnikord googeldatakse seda isegi kuni 100x päevas.
Riidest mähkmete googeldamine Eestis aasta lõikes:
Loodan selle blogiga pakkuda vastuseid juba tekkinud küsimustele ning pöörata ka tähelepanu aspektidele, mida pole veel ehk isegi osatud küsida. Mul pole alati kõigele vastuseid, kuid ehk oskan suunata, kust vastuseid leida või anda lohutust, kui miski ei ole läinud päris nii nagu planeeritud. Kindlasti ei soovi ma olla “tõe kuulutaja” või “usku pööraja”. Ma proovin teha teadlikke läbimõeldud otsuseid meie perele sobivaimal viisil ja see on ka see, mida ma siin kajastan. Kõik ei sobi kõigile ning absoluutselt iga laps, iga ema ja iga pere on täiesti erinevad.
Ma ei tee seda ainult beebiteemadel. Kindlasti pole ma ka esimene naine maailmas, kes on avastanud Eesti lapsehoolduspuhkuse suurepärased võimalused võtta aasta (või poolteist, mil olen oma palgatööst eemal) ja kasutada seda iseenda harimiseks, arendamiseks ning seni elluviimata unistuste täide viimiseks (või vähemalt proovimiseks). Seda kõike selleks, et mitte “jääda maha” oma teadmistelt ja arengult ning veel enam, hiljem tööturule naasta veel suurema kogemuse ja teadmiste pagasiga. Kajastan ka seda poolt enda “lapsehoolduspuhkusest” ja loodetavasti inspireerin ka teisi inimesi, mitte ainult emasid, avastama oma täit potentsiaali ja liikuma välja oma mugavustsoonist.
Siia lõppu on sobiv foto ajast, mil olin juba sünnituspuhkusel, kuid mitte veel sünnitanud. Veetsin rasedana mõned kuud paralleelselt töö kõrvalt ka Tallinn Startup Weeki turundusse panustades ning jäädes sünnituspuhkusele sukeldusin täiesti selle pöörase ärifestivali korraldusse. Lõpupeol sai tehtud ka pilt oma isikliku unicorniga ning peale seda õhtut mul rohkem kohustusi peale ühe pisibeebi sünnitamise ja elushoidmise ei olnudki.
Keiti.blog 